Lehevaatamisi

Teisipäev, 26. veebruar 2013

MEID ON KOLM !


ehk kuidas me Gretega lapse saime

Nädal on veel jäänud lahkumisavalduse esitamiseni. Naljakas küll kuid hirmu pole - on vaid ootus. Töökaaslased teavad mu äramineku plaane ja üks neist veel ütles, et küll mul ikka peab olema julgust end mugavustsoonist välja murda. See pidi lausa imetlusväärne olema. Loodan, et see ikka oli kompliment ja mitte varjatud ootus. No mis teha, ma ju pean - lihtsalt pole muud võimalust.  Pole! Pole ka onu Sam`i kellelt ilmatuma pärandust oodata ja lotoga ka pole veel vedanud! Ups! Võitmiseks ikka peaks pileteid ostma, kuid mina …  heal juhul tuleb kord või kaks aastas meelde ja siis korrutan ikka endale, et „õnnele“ tuleb ju ikkagi võimalus anda. No paraku see õnn ei kipu kuidagi juhust kasutama, ning pärast on mul kahju raisatud rahast.
Pealegi Grete õetütar (saab kah riigilt palka, kuid elab Pärnus) otsustas meiega kampa lüüa. No mis siis ikka, meid on nüüd kolm! Egas see me plaanides muuda muud midagi kui, et üürida tuleb suurem korter. Hindasi uurides tundub 4-toal kamba peale isegi soodsam. Meie lemmikkohta praegu kortereid pole. Eks otsime edasi. Praegu veel nati aega on. Ta noor inimene on nõus meiesuguste muttidega koos elama. Mu õde kommenteeriski siis, et no nüüd te küll saite omale lapse keda hoida ja kantseldada ja hellitada, äkki siis polegi koduigatsus nii suur. Tore, kui Lea me hingehaavu ravib – onju?! Iseasi kuidas tema „emmedesse“ suhtub … ja siis tuleb ta päris emme ka külla ja-ja … liiale ei lähe või!? Pealegi näis siis kes keda kantseldab!
Proovisime omale CV-d ka koostada. Mina, kes pole seda kunagi teinud. Noh- ma pole oma elus päevagi ilma tööta olnud ja sel ajal kui ma noor olin läksin oma esimesele tööle hoopis suunamisega. Hiljem töökohta vahetades jalutasin vaid kaadrite osakonda ja teatasin, et soovin nende juures töötada ja nii mind tööle võetigi. Vist ikka kirjutasin mingi avalduse ka. Praegusele töökohale esitasin vaid lühida elulookirjelduse ja tehti taustakontroll ja vist ikka avaldus ka – edasi … on lihtsalt … edasi läinud. Mingist CV-st polnud ma sel ajal kuulnudki! Samas, ma vana inimene - kus ma siis enam igat nüanssi mäletan - oleks mingid probleemid olnud, mäletaksin ilmselt paremini. A`la eit mäletas, aga suri ära... Ma olen ju praeguses asutuses terve igaviku töötanud - juba möödunud sajandil olin "vana kala"... issake, mul vist sammal seljas :)
Niisiis! Proovisime siis Gretega mulle CV koostada. Kirjutasime ja tuletasime aastaarve meelde ja arutasime, kuidas märkida kooli mida enam ei eksisteeri jne. Sellele lahtrile, kus tuli märkida IT oskused – ossa - no see tuli küll pikk! Naersime, et seda nimekirja eemalt vaadates peaksin ma vist arvutispetsi mõõdu küll välja andma. Ha haa! Ja koolitused! Issand! Ma ei mäletagi kõike ja osad neist on tavaelus täiesti tarbetud. Aga tunnistused on kõik kuskil täitsa olemas! Mõtle - kandideerin … koristaja? kohale ja tööandja ei julge mulle otsagi vaadata, et äkki rihin hoopis tema ametiposti? Nali naljaks- tegelikult ikka pole üldse naljakas. Ühesõnaga, lõpuks märkisin sinna, et otsin tööd tööstuses ja pilti lisades jäi My Pictures mu karnevali pilt ette – noh, see kus mul lillad juuksed pulstis üles puhvitud. Küll pärast ilusama pildi panen … ja ei teinud end ei avalikuks ega midagi … Kas te väidate et Eestis on raske tööd leida? Hee! Järgmine päev oli juba 2 pakkumist – keevitajaks või töödejuhatajaks!
Naersin südamest selle üle ja kuulutasin Gretele, et ma saaksin keevitajana tööd ja siis käis vilksamisi mõte peast läbi – ei tea kus sellist asja küll õppida saaks? Noh – mu jutt kisub jälle ulmeliseks …
Igatahes tööportaale lapates jäi erinevaid töökohti vaadates silma, et peab olema hea AT- taju. Kuna ma ei tea mis see tähendab, siis hakkasin otsima selle tähendust. See peaks tähendama arvuti kasutamisoskust. Foorumites kolades sain teada, et soome mehed arvavad, et naised ja arvutid ei käi kokku – üks võrdles isegi naist arvutiga nagu meest õmblusmasinaga. Ometigi me teame, et õmblusmaailma kõige vägevamad on just mehed! Nii, et - no mis ma oskan kosta. Ühesõnaga AT-taju peaks mul east hoolimata väga tugev olema, kuid tööd ma ikkagi ei saaks, juhul kui ma peaksin ka kirjutama! Ma ju ei oska soome keeles kirjutada! Mul on vaja seda veel õppida! Ja ma õpingi - aga seal … Ühesõnaga andmesisestajat minust ei saaks - kui ma just ainult numbreid ei peaks sisestama.
Nii siis – ise ka ei tea mis tööd ma otsin. Mingid mõtted küll on, kuid neid ma ei saa veel jagada … Sama Grete ja Leaga.
Kui te nüüd tahate teada kas me oleme ärevil ka- siis ütlen ausalt- see kõik on juba läbi põetud ja järgi on jäänud vaid ootus. Üks suur-suur ootus. Enam ammu ei kahtle me oma otsuse õigsuses. Sellel nädalal anname kõik samal päeval lahkumisavaldused. Minu ja Lea omad teavad, et me minemas, kuid Gretel plahvatab pomm! Grete „pomm” on veel nii suure võimsusega, et ta suisa kardab seda. Nagu mäletate, ta töötab ka riigiasutuses. Sealses asutuses on tööl 75% pensionäre, kes ei liigu oma tööpostilt enne kui vist jalad ees.
Vot- järgmisel nädalal siis kuuletegi kuidas meil läks. Märtsi keskel on meil plaan veel üks trett Helsingis käia. Turismimessil oli Viikingil hea pakkumine – päevakruiis koos hommiku ja õhtusöögiga rootsi lauas 39€. Seda me siis nüüd kasutamegi ja naerame ikka Gretega kuidas me esimene kord tahtsime igat senti kokku hoida ja 9€-st sööki, no mis söök- burks ju! pidasime liiga kalliks, kuid siis käisime laevas näljastena 17€ letti ja ei teinud teist nägugi.
Nüüd oleme vähe targemad ja kogenenumad ...
ma arvan ...
vist ...
P.S. Tööohutuskaardid saime ka kätte!


Teisipäev, 19. veebruar 2013

TÖÖOHUTUSKAART

ehk kuidas me Gretega kursustel käisime   

Roheline kaart- nagu foorumites tööohutuskaarti nimetatakse - peab olema kindlasti. Ükskõik siis millist tööd teed. Kui ka kohe ei küsita siis hiljem ikka. No selge, kui peab - siis peab … Hakkasin siis meile kursuseid otsima. Eestis täiesti olemas ja see meeldis meile. No kuulge! Koolitus ikkagi emakeeles ja test ka lõpus. Loomulikult tahan ma seda siin teha!

Mille järgi küll seda kursust valida? Kas hinna, asukoha või veel millegi järgi. Kuidas mõõta usaldusväärsust? Kust me teame, et petiste otsa ei satu? Tänapäeval on ju „kerge raha tagaajajaid“ absoluutselt igal alal. Egas midagi- jälle nett appi … otsisin siis kõigepealt koolitusekorraldajad välja, siis seadsin nad hinna ja toimumiskoha järgi pingeritta ja hakkasin erinevaid otsingusõnu kasutades komprat otsima ja tuleb tunnistada, et midagi sellist ma ei leidnudki. Iseenesest ju tore. Selgeks sai, et koolitustunnistus ja selle nr. peab ikka kindlasti olema väljastatud, sest siis saab seda tuludeklaratsioonis ära näidata.
No kena, valisimegi siis TVT koolituse. Kõige odavam hind. Toimub hotellis Metropol, toitlustus ja koolitusmaterjalid hinna sees. Registreerisime end koolitusele ja võtsime selleks lausa vaba päeva. Tähtpäev hakkas lähenema kuid keegi polnud tagasisidet andnud, kas me ikka oleme koolitusnimekirja lisatud või mitte ja arvet ka polnud saadetud.
Lohutasin ennast sellega, et kõik firmad ja inimesed ei ole arvutisõbrad. Meie läheme ikka kohale. Leppisimegi siis Gretega kokku, et sätime ennast ühe bussi peale, siis ei pea üksteise järel ootama. Kuna arvet meile esitatud ei olnud siis tuli sularaha kaasa võtta. Nii me siis sinna Hobujaama Swedbanga automaatide kallale läksimegi. Ikkagi 85€ sulas – raskelt teenitud raha! Grete käsi hakkas lausa värisema nii suurt summat arvelt võttes. Lugesime veel kohapeal raha üle ja arutasime, et see piskugi tekitab tunde, et oleme oma arved tühjaks teinud.
Hotelli leidmine raskusi ei tekitanud. Fuajees juhatati meid kenasti liftide juurde ja nii me siis esimestena kohale jõudsimegi. Õnneks oli õps juba kohal. Rahvast hakkas ka tasapisi juurde tilkuma. Kõik mehed … peast käis juba mõte läbi, et äkki oleme ikka valel koolitusel. Siis ilmus ka üks naine. Olime siis need 3 klimpi supi sees :)
Näidati videoid ja räägiti ohutustehnikast ja tehti sirutuspause. Mina olin oma telefoni hääletule lükanud kuid Grete polnud seda teinud. Ta ei tulnud selle pealegi, et keegi võiks talle helistada. Igatahes, niipea kui paus oli välja kuulutatud tal see telefon helises. Helises ja helises ja tema muudkui tuhlas ja tuhlas oma käekotis kuni sai kõne vastu võetud. Siis näen, et läheb näost valgeks. Ütleb veel, et jah, ma tulen kindlasti läbi. Läksime konverentsiruumist välja ja küsin mis juhtus, kuhu sa veel minema hakkad? – Pangast helistati - ma unustasin oma kaardi automaati!  Appi! Küll on hea, et ta selle ikka tagasi saab, mitte ei pidanud uut tellima. UH! Vot mis tähendab „suurte rahade“ näpuvahel hoidmine – mõistus läheb sassi. Naersime õnneliku lõpu üle ja kontrollisin kas minu oma ikka alles.
Saime ka selle kolmanda „klimbiga” (loe prouaga) jutule. Tema ka planeerib pikalt ette - tal kavas sügisel minna ja tema sõbrannad ei kipu sugugi temaga kaasa. Loodan, et ikka leiab kellegi. Sedasi ju kergem. Vähemalt me arvame nii.
Siinkohal - Tervitused Sulle! 
Ma ju ka ei kippunud algul Gretega kaasa ja siin ma siis nüüd olen! Tal ka nn. korralik töökoht ja vanust meie kanti või vist ikka nati meist noorem. Tal ka tütar täiskasvanud ja  olevat arvanud, et kui ta nüüd ei lähe siis saab terve ülejäänud elu seda kahetsema.
Ah, jutt ju tööohutusest!
No mis sellest veel rääkida – näited videos olid ehitusekesksed, kuid ohutuse mõte kehtib ju kõikjal. Kohvipausil saime kohvi/teed ja küpsist ning lõunapausil hotelli restoranis korralikult süüa. Kui tuli testi tegemise aeg, siis küsisin: kas on väga raske? Vastusevariandid olemas, pane õigesse kohta märge - kas õige või vale ja võib olla mitu õiget vastust. Mis veel - keegi pole veel läbi kukkunud. Issand kui õudne kui mina peaks esimene olema! Ma vist seda isegi hüüatasin. Ma arvan, et kõigil käis see mõte peast läbi - mina olin lihtsalt ainuke kes julges seda välja öelda.
Noh, tegimegi siis testi. Mõned küsimused olid lihtsad, kuid mõned võis minu arust võtta nii ja naa. Üritasin siis kahtluste ja kõhkluste korral Grete pealt piiluda ja loomulikult võis ka koolitusmaterjale kasutada. Testi ära andes viskas õps sellele pilgu ja väljastas tunnistuse, et koolitus läbitud. Küsin veel, et kas ikka sain läbi? Õps hakkas naerma ja ütles - sul ju tunnistus käes - mis enam muretsed! Aitäh-aitähh!
Kuskil 20 päeva jooksul saadetakse postiga koju.
Pangas käisime ka ära ja Grete sai oma pangakaardi ka õnnelikult tagasi.
Lõpp hea – kõik hea!



Teisipäev, 12. veebruar 2013

MAAILM PEOS

ehk kõik see hea ja tarviline teave mis rüperaalist leidsin



Nii, siia ma siis laon kõik selle mis tasapisi olen interneti avarustest kokku korjanud. Ikka selleks, et kõik oleks ühes kohas ja hästi leitav ja äkki on veel kellelegi abiks.

Kui leian midagi uut siis tulen ja täiendan just nimelt seda lehte. Endal siis ka hea kas - või võõrast arvutist tähtsad asjad üles leida. 

Kui te nüüd küsite: Miks need lingid erinevat värvi on - vot küsige jah lollilt!? Algul olin ehmatanud, kui tulid punased ja lillad ja sinised ja hallid lingid- tegin nad veel ükshaaval aktiivseks ka, et ei peaks koguaeg copi/paste tegema- käisin värve muutmas jne. Ja miks on osadel kriipsud all? Ma ei tea! Tõstsin käed üles!
Isegi lehe sätetes korrastasin – lingid standardselt sinised ja kui oled linki vaadanud (aktiveerinud), siis mustad … kõik nagu olema peaks. Mustand-super! Avalikustasin - soodomagamorra!!! Lõpuks andsin alla... ei käi minu jõud üle oma 25x muudkui parandasin ja parandasin – uhhh! Ühesõnaga, kui te nüüd mingit erilist märki otsite, et see link on äkki tähtsam kui mõni teine- siis sellist sorteeringut lihtsalt pole.

Kõik tähtis ja seadused


Politsei                     
Sotsiaalkaitse            
Kohalik omavalitsus  
Maksuamet 
Maksustamine           
Toll                         
Migratsiooniamet      
Seadustekogumik  
Ametiliidud         
http://www.kela.fi/                   

Üldteadmised


 Töö

 Korterid



Kaart –tänavate otsinguks


Transport Soomes 

Rongid    
                              

Muu


http://www.makupalat.fi/      umbes nagu meie neti.ee
http://www.tuglas.fi                                      Eesti selts
http://www.tv-maksu.fi/                                 TV maks
http://www.vuolanne.net              öko turud/ kirbukad
http://www.r-kioski.fi               saab vaadata erinevaid        telefoni-kaarte ja netipulkasi (valikud vasakul)
http://www.keltainenporssi.fi                    Kuldne börs

Kauplused/ veebipoed

Riided


Toit


Mööbel


Kodutarbed

http://www.jysk.fi        https://expert.fi                       http://www.kodin1.com    
http://www.kodinterra.fi         
    
Pudi-padi
Kodu ja Mööbel
Tehnika
Kodu ja Mööbel
Rauakaubad
Tehnika

Kaubanduskeskused

http://www.kamppi.fi            
http://www.itis.fi                    
http://www.jumbo.fi              
http://www.columbus.fi         
Kamppi
Idakeskus
Vantaas
Vuosaaressa
Helsingi kesklinnas

Laevad  koju  / kojusõit / ühistransport


Tallinna ühistransport                 
http://www.tpilet.ee   bussireisid - Eesti sisesed

Koolitused/ kursused/eestis/veebis/ soomes

 Tööohutuskoolitused Soomes ja Eestis

Soomes http://metro.fi  
Eestis    http://www.tvtkoolitus.ee                                         
Eestis    http://www.studeks.com        
http://www.koulutus.fi   muud ameti koolitused  Soomes

Soome keel

http://www.finnishcourses.fi             Soomes
http://www.finst.ee                            Eestis
http://mylanguages.org                      veebis
http://www.ilmaisohjelmat.fi             veebis
http://virtuoosi.pkky.fi/vilma             veebis
http://www.verbix.com                      veebis
http://www03.edu.fi                           veebis
https://kielikompassi.jyu.fi                 veebis

Kuhu minna:

http://www.stadissa.fi/muut/ kus, mis toimub. Helsingis

Lastega/lastelastega:muu põnev ning huvitav








Esmaspäev, 4. veebruar 2013

KALLIS GOOGEL...

ehk Kuidas ma omale uue pere sain ja sellest ka ilma jäin.


„Tuleb esitada õigeid küsimusi...” ütles mu noorem poeg, kui otsisin internetist veebipõhist võimalust konvertimiseks ja tema abi palusin.
Nüüd, paar aastat hiljem, tuli see lause mulle meelde kui otsisin jälle igasuguseid asju soome kohta. Esitasingi siis oma küsimuse ja vastuseks sain …  blogi: Perega soome. 
Lugesin paar lugu suvalisest kohast ja siis alustasin lugemist päris algusest. Kohe esimeses postituses sattusin sõnale Googel - see tundus nii sümpaatne hellitusnimi, et tundsin veidike kadedustki, et mina ei olnud osanud seda välja mõelda.
Saatsin Gretele FB privasse sõnumi: Kuule, ma leidsin virtuaalmaailmast ühe blogi, kus kirjeldatakse oma otsust soome kolida ja ettevalmistusi selleks ja mille kõigega nad seal siis on kokku puutunud. Otsuse tegid 2010 detsembris, minek toimus 2011 jaanipäeva paiku. Ta läks oma mehe ja 2 lapsega aga kogemus on tõeline, lugemine on mõnus ja vahetu... Lugesin täna öösel nati siit ja sealt ja lõpuks otsustasin päris algusest pihta hakata - sest muidu jäi koguaeg midagi puudu... Loe ka! Niiii põnev!
Nii me siis lugesime, polnud aega enam ei tööd teha ega koduseid toimetusi toimetada. Igal võimalikul vabal hetkel jooksin jälle arvuti taha ja lugesin edasi. Unustasin söögi ja joogi (kohv oli igakord külm kui ta jälle meelde tuli või läksid kartulid pannil kõrbema) ja elasin Virxi pere tegemistele kaasa.
Mõne aja pärast uurisin kaugel Grete oma lugemisega on…
Rõõmustasime nendega koos esimese väljavalitud korteri saamise üle (olime ju igasuguseid kõlakaid kuulnud ja salajas loodame, et meil läheks ka see sama kergelt ja ikka ka see kõige esimene … väljavalitud koht).
Plaksutasime käsi kui naabrimutile tuule alla tegi – ise olen politsei … voh!
Kirusime seda panga värki ja jõulude ajal lisaväljamineku õudust. Milline kolgata tee, et asju jälle õigeks ajada. Meil oli päriselt kahju, et selline asi üldse juhtuda sai. Ka meis tekitas  asjaolu, et võid lihtsalt jõuluvanale raha üle kanda hämmeldust. Samas veel ei ole me otsustanud lõplikult millist panka meile valida ja üleüldse milliste kriteeriumite alusel seda valikut teostada.
Järgmiseks meie arutelu teemaks sai kojusõit- kas tõesti peab laevapiletid juba nii varakult broneerima.  
Siis tuli teemaks ajakirjandus … meil oli kahju, et pole seda artiklit lugenud ja internetis tuhnides sain teada, et selleteemaline artikkel on eemaldatud … Ja inimeste õelus! 
Pole otsa ega äärt! Lõpuks diagnoosisime selle puhtaks kadeduseks …
Lohutuseks ütleks, et ära pane tähele … kuid, vaat meile poeks ka selline asi hinge ja teeks kurvaks. Lõpmata kurvaks ütleks kohe. Ja ikkagi: Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!
Kohtukeiss oli väga põnev lugeda ja tunnustasime asjaosaliste vaprust ja pealehakkamist. Samas leidsime ka, et oleme õigel teel, et üritame igasuguseid seaduseid selgeks lugeda.
Mis veel meil arutelu lahti võttis - kui pikalt te ikkagi sinna tegelikult jääte.  Noooh? :D
Nii me arutasime nagu tõelised mutid ennemuiste, võõra pere tegemisi. Hangi või osta oma elu- ütleks ma, kui keegi peaks minu elu aruteluks võtma. Kuid Virge pere - see sai kui oma pereks! Janeli lasteaeda minek võttis hinge kinni ja pani südame muretsema. Asjata tean ma nüüd- emme laps, virk ja kraps! Karolini esimest koolipäeva võtsime siis kohe palju rahulikumalt – ja lapsele meeldiski seal nii väga, et oleks tahtnud sinna lausa ööseks jääda! No kas võib olla midagi toredamat kui lastel läheb hästi ja nad nii valutult on uude ühiskonda sulanud. Ja muidugi nüüd veel pere laienemine. Meil on siiralt hea meel teie üle! Ausalt!
Ühesõnaga, kogu minu jutu mõte on selline:
Aitäh, et olemas olete ja aitäh, et selle blogi kirjutasid. Meil oli sellest palju abi!
Kas saab midagi veel innustavamat olla!
Seda lugu pani kirjutama teadanne blogi sulgemisest. Aksepteerisin seda otsust kuigi südamest oli tuliselt kahju, et midagi nii toredat äkki otsa sai. . .
Nagu oleks oma perest ilma jäänud!
Päriselt!
Ja nüüd on seal siis uus teadaanne : 
Add caption
Vau, et üldsuse survele vastu tulles on blogi taas avatud. 


Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Palavate tervitustega ja parimate soovidega tervele Teie perele.


                        Tupla ja Grete