ehk Tants “karunaha” ümber
Võtsin selle esimeseks, sest see on hetkel kõige
kuumem teema või õigemini sellest kõik alguse saigi. Minu kõige suurem mure -
kodu...
VVO-s ja SATO-s on tagatisraha vaid 250€, et pole
ju probleemi. No jah, kuid, kui oled järjekorras ja pakkumisi ei tehta siis ju
satud paratamatult paanikasse. Eks ma jälgisin kogu aeg neid kuulutusi ja
avastasin, et kui võtan sellest firmast kus tagatisraha on kuuüüri suurune,
siis oleme võidus, sest neil on üür paarsada € väiksem. Isegi kui kunagi seda
tagatisraha tagasi ei saa, oleme lõppkokkuvõttes võidus ... nii see ralli
saigi ette võetud.
Sel meeletul tööperioodil ei teadnud ma
korteriturust midagi, olin vaid tööl või koomas.
Ralli sai läbi ja arvuti uuesti lahti. Enam polnud
pakkumistes ka neid kallima tagatisega kortereid – olid vaid väga kallid. Mitu
korda sai ka kontorites kohal käidud. Need kuulutused mis üleval on juba
broneeritud ja võetakse maha alles siis
kui on üürileping sõlmitud. Kaua mul aega läheb? Kolme kuu jooksul. Lootus ikka
veel südames, et saab varsti.
Siis selgus, et Gretele ei ole Helsinkis tööd.
Täielik masekas! Kumbki tööandja ei võta hetkel inimesi juurde. Siis tuli uus
mure, et kui saangi korteri, pean seal üksi olema – ma ju ei jõua seda üleval pidada
...
Mu ex töökaaslane võttis minuga ühendust, ta tuleb
Turust ära, igavesed petised ja teda on nööritud jne. Ta sai Helsinkisse töö
poolest septembrist ja otsib elamist. See oli kui päästerõngas!
Ma võtan ta enda juurde küll kuid, et asjad selged
oleksid - hoiatasin, et igaveseks ta minu korterisse jääda ei saa. Kui kauaks
saab? Ütlesin, et kevadeni, siis tal jalad all ja talv ka üle elatud. Talle
sobis. Rääkisin Gretele millega ma hakkama sain, ta arvas, et see oli siiski hea otsus.
No jah, üürilised ka juba olemas kuid mida pole on
korter... (karu metsas – puu otsas!)
Ex töökaaslasele (paneme siis talle nime ka -
nagunii hakkab temast hiljem rohkem juttu tulema – Isis) teatasin kahetsusega,
et korterit mul ikka veel pole, sorri. Tema aga ütles, et ta ikka ei saagi
poolest septembrist seda tööd vaid alles oktoobrist, ehk selleks ajaks juba
midagi on.
Läksin nüüd sel nädalal teisipäeval uuesti
kontoritesse ja tõstsin korteri hinna piirmäära 1200€ ni ja lisasin, et remondi
võin ka ise teha. Vastus, et 3 kuu jooksul...
Loksusin õhtupoolikul trammiga tööle ja juurdlesin
trammis, et kuidas nüüd selle 3 kuuga ikkagi on, kas iga kord kui kontoris
käisin hakkas uuesti 3 kuud jooksma ...
Siis tuli sõnum Satolt- pakkumine 3toal 1 korrus
ja üür 1170€ ja aadress, pakkumine on jõus reedeni ja mulle on saadetud täpsem
teave e-posti.
Ma pidin äärepealt trammis karjuma hakkama! Tõusin
püsti ja siis istusin jälle tagasi, tahtmine oli trammist välja hüpata ... aga
see tramm käib nii harva ja töö ju ootamas ...
Lugesin ikka ja jälle uskumatult oma sõnumit ja ei
omanud õrna aimugi kus see võiks asuda. Helistasin Katile - mulle on pakkumine!
Oh, seda rõõmu! Ta ka ei tea kus see asub - jah ta tuleb minuga vaatama. Sain
trammist välja, helistasin Gretele – lõpuks ometi! Ei ma ei tea kus see asub. ”Me võtame!” käis
selle-peale vastus!
Töö lausa lendas käes! Kati oli vahepeal koju
jõudnud ja käis kaardilt otsimas asukohta ja helistas – metroojaam lähedal, Idakeskusest järgmine peatus. Suund selge, see on täiesti ok.
Öösel koju jõudes ei saanud magamagi minna enne
kui kaardilt polnud koht üles leitud. Kohe vaatasin ka reittioppaselt kuidas
sinna öösel saab. Polegi probleemi! Oh ja meri ka sealsamas.
Kolmapäeva hommikul helistasin ja leppisin
vaatamise kokku, talle kell 12 ei sobi, tulge kell 15.30 ja sain aru, et
vaatajaid tuleb veelgi. Helistasin Katile – jah ta saab see kell tulla. Puhtad
riided selga ja tööriided kaasa. Nii me sinnapoole teekonda alustasimegi.
Esimese hooga sammusime õigest majast mööda. Maja
ühest otsast 3- ja teisest otsast 4-kordne.
Tee mis sinna läks oli korralik ja mis veel oli
tore- ei mingit mäest üles - alla käimist! Koht on ilus ja rahulik ja lähedal
on ka kohalik kaubanduskeskus.
Välisuksel muretsesime, et äkki jõudsime liiga
vara, kuid vajutasime ikka kella...
Meid lasti sisse. Lahke vanaproua kutsus meid
sisse, ta on seal elanud 15 aastat kuid nüüd on üksi jäänud ja korter on talle
suur. Kolib ... samasse majja väiksemasse korterisse.
Kaks magamistuba - üks suurem, teine väiksem.
Elutuba päris suur, kuid kööki saab läbi elutoa. Elutoas ka rõdu. Köök ka
täitsa ok ning vastupidiselt tavapärastele valgetele kappidele hoopis
heleroheline ja selline nurgaga ja mis veel soomele üllatav – gaasipliit. Tal
oli seal veel suur ümmargune laud ja ometigi oli veel toimetamise ruumi.
Nõudepesumasin klikiaegne kuid pidi täiesti töökorras olema, WC ja dušš koos ja
päris pisike ja tal oli seal ka pealtlaetav pesumasin - selle ta võtab kaasa.
Jah majas on maksuta pesutuba ja mõned pidid seda isegi kasutama. Tore ju!
Põrandad pidid talvel külmad olema – muidu toad
soojad ja radikad reguleeritavad. Aknad käivad lahti. On veel mingid panipaigad
keldris ja ka jalgratastele on eraldi ruum kuskil. Kaugel meri on? Paarsada
meetrit. Kas seal ka ujumisrand on? Jaa, ja seal pidi ka mingi klubi olema kus
talisuplejad koos käivad.... Haa, ma küll jääkaru pole – aga mine sa tea :D
nagunii ma teen siin kõike seda mida eestis ei teinud ... naeran...
Korter oli puhas kuid remonditud oli ammu. Kati
oli nii tark, et piilus ka vaiba alla. Jah, põrand tundus ka ok. Kas me tuleme
mõlemad sinna elama, ei ainult mina ja me oleme kolmekesi. No siis on meile see
korter paras. Uuris kuidas me sinna sõitsime ja kui me peaksime seda korterit
tahtma siis teataksime Satole.
Läksime välja ja pidasime nõu – selle korteri
võtan! Pole mõtet veel edasi lükata ja ei tea mis pakkumisi oodata, mida ei
tarvitse isegi tulla. Ainuke probleem on selles, et sisse saan kolida alles
1.novembril. Helistasin Satosse ja tahtsin öelda, et me võtame selle korteri ja
ühtäkki ei taibanud enam milles asi – lükkasin telefoni Katile pihku. Ääh! Ma
olin uuesti helistanud vanaprouale ja ei saanud aru kuidas tema seda meile
kinni ei saa panna kui ma teatan, et võtame... Ähmis inimese asi :D
Uuesti kõne, seekord õigel numbril. Jah ma võtan
selle korteri. Jah ma võin homme tulla vormistama, leppisime kellaaja kokku.
Kaasa vaja võtta ID kaart ja Kela kaart. Rohkem ei midagi. Igaks juhuks rabasin
veel palgatõendeid ja töölepinguid ja muud staffi kaasa.
Seda muud ei olnudki vaja! See korter on nüüd minu!
MINU!!!
1.novembril alates kella 12-st on korter vaba ja
võtmed saan majaühistult jne kuid, ma võin helistada ka 3 päeva varem ja küsida
kas on juba vaba. Tänasin ja tänasin veelkord ja soovisin kena päeva jätku ja
selle saatel ma sealt uksest välja hõljusingi...
Õues helistasin Gretele. Korter on meie! Kõik on
vormistatud! 1.nov kell 12 võime sisse kolida!
Ussa, mis kilkamine siis hakkas... ma kaon siit
1.novembril!
Siis olin hoopis mina üllatunud, tal pole ju veel
töödki – ah, vahet pole!
MEIL ON OMA KODU !
KODU....kullakallis....
Isisele teatasin, et korter olemas kuid sisse saab
alles novembrist. Ta leiab ise omale kuuks ajaks koha kus olla ja nüüd tuligi
välja, et saab selle kuu väimehe juures veeta.
No see läks ju küll hästi...
Eksole ju?!
Meil on nüüd kodu !!!!!!!!
Palju onne oma kodu puhul! Sato ja VVO-ga ongi just see hea asi, et kui nad on sulle on korteri broneerinud,siis saad rahulikult vaatamas käia ja otsustada, alles seejärel kui loobud, pakutakse järgmisele, ei pea kamba teiste korterisoovijatega olelusvoitlust harrastama. Eriliselt hinnas on need suts odavamad, varallisuusrajaga korterid, selleks ei tohi olla suurt isiklikku varandust. Pm peaks nii olema, et kui Sa nyyd kolid, siis vaata korter enne yle. Ja koik, mis ei meeldi, pane kirja. Sest majahaldaja peaks need asjad korda tegema, see on tema korter. Meil nt. täideti eelmise elaniku puuritud augud seintes ära, meil on kyll VVO:)
VastaKustutaÕnnitlused, asjad lähevad järjest paremaks.
VastaKustutaTahaks Teist juba midagi kuulda :)!!!
VastaKustutaMa ka hoian hinge kinni ja loodan, et kõik on ikka hästi ja see vaikus tähendab ainult tegusat elu! :)
VastaKustutaA.
Lõpetage ometi see vaikus juba. Nii võib muidu arvama hakata, et midagi halba on juhtunud või et olete alla andnud ja tagasi pöördunud..
VastaKustuta