SABAKE

ehk miks mina soome lähen.

Tegelikult on mul Soome mineku plaan tükk aega mõtetes mõlkunud.

Võib-olla oleksin hakanud sügisel või järgmisel kevadel seda isegi teoks tegema. Siis aga sain teada, et tädi Grete läheb koos sõbrantsiga, et miks mitte sappa võtta. Enam paremat hetke selleks ilmselt ei tule!

Miks ma lähen Soome?

Mul pole kohustusi kellegi ees, ainult oma pepu toita. Koolitanud olen ennast, ning oma kvalifikatsioonile veel lisaks igasuguseid asju juurde õppinud. Töö tegelikult mulle väga meeldib ja töökaaslased on super kuid … kuid palk on selline, et ma ei saa omale midagi lubada. Pealegi on õppelaen ka kukil. Ma olen ju noor ja tahaks ühtteist!

Kui lähen, võin lubada endale reise, kulda-karda, autot jne … Isegi siis, kui mul ei ole seal diplomitega esialgu midagi teha. Ma siiski usun, et kui mitte kohe, siis mõne ajapärast, kui olen korralikult integreerunud ja keelt ka korralikult valdan, saan ma oma diplomile väärilise töökoha koos sellele vastava palgaga.

:DKodused olid juba nagunii teadlikud, et kavatsen minna – millalgi …

Emal oli suht suva – noh, viisakalt öeldes suhtus rahulikult, et tahan minna. Ütles, et ise tead mis teed! Ma täiskasvanud inimene ja pean oma valikute eest ise vastutama. Nüüd, kui on teada, et päriselt minema hakkan ja juba sel kevadel - sattus ema segadusse. Kuna meil on suur maasikakasvatus siis tekkis mure - kes suvel neid müüma hakkab!?

Isa hakkas kohe muretsema. Talle see mõte eriti ei meeldinud, kuid hoiab ennast tagasi. Eks ta püüab ennast rahustada sellega, et ma pole üksi vaid koos tädi Gretega. Keegi, kes silma peal hoiab, keegi omadest. :)

Vanaemale ma kartsin rääkida. See suht kriipi, ta hakkab üle mõtlema ja tema küsimustel ei ole lõppu ja nii oligi. Hakkaski kohe muretsema, isegi pisaraid nägin. (No ma ju ütlesin, et tõmbab kriipi!)

Kõik lähevad ära kaugele, kedagi enam ei ole ...

Kuidas sa küll seal hakkama saad...

Rahustasin ta maha, aga eks ta oma peas ketrab edasi neid mõtteid.

Mul on kahju oma vanematele südamevalu tekitada ja vanaema! Ohh !

Aga ma ei saa sedasi enam edasi elada, mul ei ole ju midagi ja ei saa ka olema kui siia jään!